Lonny
Ciya De El Amarna
Ongi läbi minu Egiptuse hooaeg ja giiditööst läksin ma lahku. Põgenesin tuhavangist.
Pingeline, töö. Kahjuks enam ei maksta ka selle vaeva eest vaid oled kui ori, jooksed ühest linnaotsast teise, kulutad raha juuksevärvi peale ja saad tõesti väikest palka tehtud pingutuste eest.
Kuid pole ka välistatud, et kui tehakse supper pakkumine, võtan selle ka vastu. 2011 alguses on plaanis Toptoursil Keenia, kugu kogu südamest soovin sõita. Nimelt on mul üks väike unistus. Näha pärislooduses kaelkirjakut jooksmas. Naerge, naerge mu üle!
Poole aastaga on Ciya kasvanud ikka täie hooga. Veel augustis oli ta kasv 154cm.
Kas asi on kasvuperioodis või NAF jõusöödas, mille sai ta lisaks kaera ja müslile. Isegi Joel kiitis, et nässu on kõvasti arenenud.
Kolm on täis. Peaks alustama ka kerge tööga. Eks paljud soovitasid mul ta ära paaritada, aga ei. Veel mitte.
Ciya on ka kõvasti arenenud ka oma iseloomu poolt - tark, kaval, vastik jonnipunn. Eks see alustamise asi on ja püüame sellest võimalikult kiiresti lahti saada. Korde otsas käib juba üsna kenasti. Küll ta alguses tõmbas ja püüdis mind edasi tagasi lohistada (ta ju väga hästi tunneb, et olen paremast õlast nõrk), aga nüüd juba käib päris korralikult. Iga kord juhtub nii, et ta paneb jooksu. Küll korde delta läheb katki, küll korde läheb õmblustest lahti. Naljakas.
Veel on ta endale supper idee pähe toppinud - põgeneda. Ja kõige hullem, et põgeneb KARJUSE alt. Isegi kui elekter on sees. Põgeneb ka laudaiast. Sukeldub alumise laua alla ja roomab alt läbi. Roomaja hobune. Selline oli mul kunagi jeestlane Astra. Elektrikarjus ei olnud tema jaoks mingi takistus.
Kes oskab ehk head nõu anda selle probleemi lahenduseks - kõik kommentaarid on oodatud selle postituse alla.
Proovisin Ciyale ka sadula selga. Ja ennast toppisin sinna ka. Esimene kord lõppes minu liivavanniga. Kuigi trenni lõpus istusin seal kenasti seljas oma 3-4 minutit. Teine korda tegi ta mulle rahulikult paar poniringi ja kõik lõppes õnnelikult. Nüüd pühendume rohkem kordetööle.
Maneežis on meil hetkel väga paks liiv, mis tähendab seda, et hobuse pingutus seal kahekordistub. Panin Ciyale ette vabahüpped. 140cm lendas üle nagu niuhti. Muru peal on see tema jaoks käkitegu. Ciya turjakõrgus jääb 160cm kanti.
Kuna potentsiaalne kvalifikatsiooni läbija Lonny on hetkel müügis ja teeb Anne-Maiga hüppetrenni, siis mu rännakuunistuse pean edasi lükkama. Kuigi Mistress on see aasta kuidagi rahulikum, vaatab - peab peale ronima, ehk saab asja.
Istakut treenin Agariga. Teha täisistakut suure rinnapartiiga ei ole üldse mugav. Aga need hüppavad kompleksid on peaaegu üle läinud ja ehk must saab kunagi ka asja.
Olen avatud!
Veel olen tegelema hakanud hobuvarustuse maaletoomisega. Olen väga suur Horseware fänn ja julgen öelda, et nendel on väga kvaliteetsed asjad. Nüüdsest saab tellida Horseware, Masta, Harry Hall, SSG, Cottage Craft, Caldene, Tottie asju läbi minu, saates mail info@leparade.com Kõikide nende firmadega on sõlmitud lepingud. Nii, et andke tuld! Jään ootama!
Kodulehekülg on hetkel poolik. Varuge kannatust - küll ka see kord valmis saab!
Seniks aga ilusat suvealgust!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar