Day 3 and 4.
Eile pidin ma esimest korda elus proovima vasakukäe liiklemist. Helen istus kõrval ja värises kui vahtraleht. Ha! Polnud paha. Ma sain hakkama. Asi ei olnudgi nii hull. Helen koheselt hoiatas, et ma ei tunne gabariite.. ja ei tundnudki, sõitsin peegli sisse. Midagi kullu ei olnud – peegel lihtsalt paindus sisse poole =)
Käisin vaatasin, kus asuvad hotellid et saaksin iseseisvalt nendeni sõita. Käisime ka Aya napas, aga sealset hotelli ma ei mäleta. Oh sh! Tagasitulles käisime läbi Cape Grecos.See on kahlju poolsaar. Assa kui kena seal oli. Igal pool olid kivid. Lainetus oli suur ja nad lõid nii tugevalt vastu kaljut, et vaene helen sain koheselt duši alt läbi käidud.
Sõitsin ka Paralimnisse, kus vaatasin meie kontoris asukoha ära. Meie kontori klaasist uksel oli välja riputatud mitu erinevat plakatit reisipakkumistega ja üks neist oli Cairo 4 päeva €250!!! Pole paha! Tahtsin Carrefouri minna, aga võta näpust – kinni! Nooo! Küprioodid ei tööta pühapäeviti. Ja kolmapäeviti ja laupäeviti töötavad nad vaid kella üheni päeval. Ma vist mainisin seda kusagil.
Õnneks minu püha õhtu söömaaeg ehk Eftar algab siin varem, nii et Triin kadesta!! Otsistasime Heleniga minna kohaliku taverni. Lauda toodi meile grillitud halloumi juustu, feta salatit, pita leiba. Ma tellisin endale Lamb Chops. Assa, kaua ma sellest olin unistanud. Eestis on ka seda pakkuda, kuid eilne lambaliha. Mmm.. ma ei suuda seda kirjeldada, aga teate – see sulas suus. See oli nii hea. Ainult, et huuled olid hiljem ravased. Jak!
Kuna Helenil töötab seal restoranis tuttav, siis saime paraja allahindluse 50%!
Meie kürvale tulid meie hotelli omaniku tütred Maria ja Nici.Väga toredad neius. Naiivsed aga väga heasüdamlikud.
Kuna Helen otsustas kohaliku veini mekkida, siis tagasisõidu auhind langes minu peale. Prillid unustasin ma muidugi koju. Start algas hästi, nagu alati. Ei ma ei ole halb sõitja, kuid keerates vasakule, sõitsin vales suunavööndis. Ooops! Juhtub. Helenil langes kohe kivi südamelt, et ta ei olegi ainuke, kes pidevalt vastassuunas sõitis.
Jõudes hotelli avastasin, et nett on kadunud. Kuna seda pole ka täna õhtul, siis tundub see väga common. Igal juhul pidin varakult magama minema, sest täna hommikul läksin ekskursioonile.
Suur Saare Ekskursioon’
Coaster oli punkt kell 8.10 kohal. Tulen sisse ja üllatus-õllatus: nais bussijuht. Kuulge ma saan aru, kui TAKis töötab nais bussijuht, aga turismis näensellist asja esimest korda. Elane oli ta nimi. 6 aastat siin juba elanud britt, kes vanasti töötas medõena. 55e aastane. Viie lapse ema. Oh sa juudas! Väga tore jutupaunik – päeva jooksil ladus kogu oma eluloo ette.
Ekskursiooni käigus külastasime Nicosia linna, õigemini sõitsime sellest väga lähedal mööda. See on küprose pealinn ja ka suurim linn, kus elab 200 000 elanikku. Nicosia on poolitatud kaheks – küprose- ja türgi pool. Türgi pool asuvad mäed mille peal oli meisterdatud suured türgi lipud. Giid rääkis, et nende pindala on võrdne 11 jalgpalli väljakuga
Sõitsime Trodose mäestiku poole, kus 1200m kõrgusel asus Kykkose klooster. Klooster nagu klooster ikka. Seal elavad 38 munka, kes põhiliselt on pärit poolast ja rumeeniast.
Hakkasid kogunema pilved. Meie teekond jätkus Olympose mäele, mille kõrgus on ca 1900m (üle mere pinna). Kõirgeim mägi. Nii kõrgele me ei pääsenud, kuna tipus on strateegilised head kohad, et jägida kogu Küprose tegemisi ning seal pesitsesid sõjaväelased. Aga kusagil 1700m kõrgusel me käisime. Vahepeal tekkis mul mäluauk, sest serpantiiniteed uinutasi dmu ära.Ei ärge mõelge, mida mu turistid selelst arvasid – ma ise ei viinud ekskursiooni läbi. Olin täna ka turist ja käisin oma giidil igal pool sabas.
Nikose veinitehased degusteeriti jumalate jooki. Kuna mul ramadan ja kuna tegelikult ma üldse alkoholi ei joo, siis küsisin maitse elamusi meie turistide käest. Väitsid, et ei ole kuigi hea, kuna suur piirituse maitse on juures. Aga minema läksid siiski mitu pudeli kaenla all. Muidugi! Veini hind varjeerus 3-8 euro vahel.
Tagasi sõitsime läbi limassoli. Koju jõudsin kell 8 läbi. Elane vatras kogu tee kuidas ta see suvi päikeserabanduse sai ning ning et arstid olid öelnud, et nüüd elu lõpuni piinab teda mitte inimlik janu.
Käisin söömas, surfasin natuke netis, rääkisin isa ja Magediga ning siis otsustas nett otsad anda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar