Kiviloo Sügis 2010
Abiliseks oli Sabine, keda võtaksin abiliseks iga kell uuesti ja uuesti.
Kaks 17km pikkust ringi. Start oli suht kiire, pidin kõvasti tagasi võtma.
Peale esimest ringi finišisse tulin pikemat jala. Pulss näitas 107!!!!!!!!! Eks keeras end ülesse. Kuid juba minuti pärast oli pulss 70.....64...jalutasime, lasime külma veega natuke rinnaku ja jalgevahel, samuti kõrvad üle. pulss 58. Jalutasime veel, pulss 54, taastumise aeg ca 11minutit. Kaua, kuigi esimese korra kohta OK - lähme vetkontrolli. Seal ta keeras end natuke ülesse, pulss 56, longet pole - SOBIB.
Hobused said heina ja rohkelt mahlakat porgandid (edaspidi see aitas, kuna keeldus joomast).
Järgmine ring oli kiirem, mis oli minupoolne viga. Tuleb jälgida edaspidi sõidukiirust. Esimese ringi kiirus oli 14km/h teine ring oli 19km/h.
Finiši spurtisime ja tulime kvalifikatsiiooni võistlejatest II. Lucky Pinacle, kes oli meie "ees" kuigi sirgel, mille pikkus oli ca 7km, polnud teda meie ees absoluutselt näha. Kas lõikas kusagilt??? Kuna see oli kvalifikatsioonisõit, siis ei hakanud paanikat tegema.
Siin meie taastumine oli aeglasem. Selleks kulus üle 15minuti. Pulss oli pikka aega stabiilne 68. Jalutasime, jahutasime. Pulss ooli 58 - läksime veti. Kuni seal veel paar sammuringi tegime rahunes maha - pulss 56 sobib. Longet ei tuvastatud - SOBIB. Ilus II koht.
Mõõtsin kohe epeale veti oma pulsimõõturiga üle, selleks ajaks oli juba 48. Not bad, not bad.
Savi peale, hein ja vesi ette, kuigi juua ta siiski keeldus. Närvidest. Mõne aja pärast sai müslit.
Võistluse ajal ei olnud näha mingeid kriimustusi ega midagi.
Järgmine päev olid lihased kanged. Parem jalg valus ja kuum ning paistes. Kahtlus oli kõõlus, aga Alhamdolillah läks oli paari päevaga kõik möödas. Kalossid ja kaitsmed olid hõõrunud - siit uus asi, et järgmine kord kalossidega ei sõida ja kaitsmeteks lambakarvased.
_________________________________________________
Kätte sain Rambo Mickelm valjad. Väga effektiivsed, hobune on palju rahulikum ja sõnakuulelikum. Tegime mitu trenni liivaplatsil. Kui võistlusest oli möödas nädal, läksin maastikule, üksinda. Küll me kartsime kivi, küll koera, küll maja, küll heinarulli. Aga usalduse võitmine ongi raske ja aeganõudev. Tegime rahuliku trenni. Kruusa peal püüdsime sammuda, teepeenral traavi ja pehme peal kerge galopp.
Püüan kruusateel palju harjutada, vähehaaval.
16.10 oli meil hüppetrenn. Ei oskagi kommenteerida. Toomas ütles, et ma tõstan käsi liiga ülesse ja ei hoia hobust sirgelt. Pushis, et läheksin 80cm võistlema järgmine nädal, kuid ma ei ole kindel endas pigem ja seega jääb meil see ära.
Küll aga, kui kõik hästi läheb, siis prooviks minna Soodla võistlusele 30.10 jälle 30km sõitma, kuid seekord võtaks väga rahulikult ja ei sõida mingi koha peale! Vaid pigem treeningmõttes. See on ERLi väline ja tuleb hobusele vägagi kasuks.
17.10. käisime metsaradadel. Tund aega jalutasime. Väga mõistlik!
Trenni alguses rahusoleku pulss oli 42. Peale trenni 55
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar