Eile helistas üks mureliku häälega turist. Ütles, et tal on ekstreem olukord ja üks tema reisikaaslastest peab kiiresti Jerevani lendama. Palus, et ma kiiresti midagi välja mõtleksin, sest “ühel tegelasel” suri isa ära. Salvestasin telefoni ära, kuid kuna helistaja end ei tutvustanud, siis panin telefoni nimeks hr. S (S nagu surm, surmajuhtum).
Koheselt nuputasin välja, kes võiksid Armeeniasse reise teha. Loogiline, et Pegas peaks seda tegema. Natalja ütles, et nende esimene lend on alles novembris. Meeleheitlikult palusin, et ehk ta saaks uurida. Olin väga mures meie turisti pärast.
Kolme minuti pärast helistab Natalja ning annab Tez Touri Leila numbri, kes tegeleb lennupiletite bronniga – väidetavalt neil olemas Jerevani lend.
Valides pr. Leila numbrit, heliseb valvetelefon. Ekraanil vilgub S!
Telefonis oli härrasmees endast natuke välja ja küsis, kas ma olen jõudnud (10minutiga) talle lennupiletit leida. Palusin, et ta annaks mulle vähemalt pool tundi, kuna me ise ju lennupileteid ei müü, seega pean kasutama oma kontakte, et leida otsepilet. Hr. S aga tõstis natuke hääletooni, et kuidas ma siis aru ei saa, et see selline ekstreemne juhus ja seda ei juhtu iga päev ja et ma teeks kiiremini. Ju hr. S arvas, et mul on kohe tagataskust kõik lennupiletid võtta.
Samal hetkel valisin teisel telefonil Leila numbri, kes lõpuks ütles, et vabad kohad olemas ülehomme ja hinnaks 350USD.
Palusin hr. S-l saata sõnumiga oma passiandmed, et saaksin kiiremas korras broneeringu ära teha.
Möödas on pool tundi, tund, kaks, neli, öö…
Hommikul, kui läksin linna ekskursioonile, tuleb valvetelefonile järgmine sõnum:
S: väga kena sinust, aga leidsime juba lahenduse. Kas ma tohiks sind õhtusöögile kutsuda!?
ÕU MAI GAD!
Soovisin vastata, et aitäh kõht on täis.
Triinu käes oli valvetelefon ja ta viisakalt keeldus. Hr. S oli aga saatnud sõnumi tagasi, et tal on kahju ja et ta tahtis vaid lobiseda.
Nüüd aga puhkan natuke – öösel on Kairosse minek – uut viisat vaja.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar