Ciya De El Amarna

SEE SISSEKANNE  OLI LOODUD TEGELIKULT 4 PÄEVA TAGASI!!!


Tore päev



No nii.
10.mai. Emadepäev. Hurraa!
Eile helistas mulle Amina, kes soovis trenni saada. Ta tuli mulle koju autuga järgi. Me sõitsime mööda korniši ja kuulsime enda taha viiiiu-viiiiu... töönk-tööönk-töööönk. Mis asi see on? Sellist häält teeb Kairo linna kiirabi, kes tahab hirmsasti mööda saada ummikust. Andsime talle teed. See jäi hoopis seisma...võtsime sinna ritta tagasi. Järelikult ei olekedagi suremas. Jälle see sama hääl: töööönk-töööönk-tööönk. Andsime jälle teed... ta nagu just ärkanud tigu oli mööda sõitnud ja koperdanud meil ees. Siis abmulansi juht otsustas, et parem ja kiirem on sõita vastas-suunas. See oli väga vale samm. Me jõudsime ikka temast täie rauaga ette ja tema jäi sinna ehmatama vastassuunas sõitjaid oma tööönk-tööön’iga.
Jõudes talli, pidi Amina sõtma ühe noorega. Ei no kapten on meil ju eriti arukas.. ma just aitan Aminal end upgrade’ida ja kapitano annab talle noore. Pealegi, kes ei tea, mis on säär. Oi jah. Ei ole hullu. Saime hakkama. Kusjuures enne selga istumist, andsin talle omad Roeckli kindad, sest muidu ta vaeseke alati hõõrub oma õrnad sõrmed ära. Hetke pärst vaatan, et ta hullemat moodi punnitab ja lausub: „Oo, Rita! I see you have a very small hand“. Selgus, et ta pani kindad valesse kätte. LOL!
Amina tahtis kohe piitsa kätte võtta, aga tema asemel piitsa võtsin mina. Mitte seda, et hakkasin hullult peksma, aga olin lihtsalt talle First Aid’i eest. Meil tuli hästi välja. Tegime üleminekuid, et harjutada sääre tundmist. Amina on väga tubli algaja, kes saab väga hästi kõigest aru. Sain järjekordselt kiita, et oskan nii hästi lahti seletada, milleks on üldse vaja hobusega sõita...ha ha. Lõpuks saime isegi galopile ka ilusti. Kõik sujus. Aga ma tean, mis põrkpalli tunne on sellel poolaraablasel istudes. Iiiik!!!
Trenni lõpus jõudis ka Mayomi kohale (jaapani tüdruk, kes elab juba siin 5 aastat), koos oma portugali sõbra Serge’ga. Ütles, et tal siiani silmad valutavad arvutisse passimisest ja ta otsustas Portugali minna 5ks päevaks. Normaalne! Tahan ka!
Aminaga sõitsime linna tagasi. Palusin tal mind viia lähimasse poodi, kus saaksin paberi ploki osta ja pehmet pliiatsit. Ooo jaa! Mulle meeldib joonistamine. Vahepeal võtsime ta noorema õe ära squashi trennist.
Õhtu pidin veetma kodus. Maged ei tulnud. Olid teised tegemised.
Tegin Triinule ettepaneku minna jalutama. Arvasin, et jalutame ca 30min.. aga läksime välja mingi 20.30...... ja tagasi tulime kell 23.30. Kõndisime igal pool ringi. Jummala vahva oli! Käisime Triinule passipilte tegemas. 10 naelaga saime 8 pilti erinevas suuruses.. Märge: erinevas suuruses passipilte. Kohalik fotograaf hakkas midagi araabia keeles mulisema... andsin talle märku, et ma pole masreya (egiptlane araabia k.), aga ta ikka vuristas edasi oma pakkumisega.... nüüd mida ta pakkus, keegi ei tea... kas oli see fotokaamera, mida üks välismaalane soovis maha müüa.. või Triin arvas, et kutsus mind fotomodelliks. Ha ha!
Leidsime pimedas ülesse ühed ilusad väravad, mille taga seisis kena park ja pargis oli suur kuubiku taoline maja. Küsisin, et Triin.. mis sel kirjas on.. ma ei näe ilma prillideta. Ka Triin punnitas.. „Nephrological And Liver Transplantation Center“. Ja siis nurga tagant tuli välja üks pois.. maikas, kellel oli väga külm. Ta oli vist põgenik sellest haiglast. Tegelt see „siirdamiskeskus“ kuulub suurele haigla kompleksile, mis asub Maadi Kornišil. Kapten ütles, et selle olid 70ndates ehitanud venelased. Hospital noh!
Seal samas pimedas olid suured risttahukad.. ehk siis majad. Pilt käib juurde.. joonis 1. Need on Maadi Tower’id. Nende vahel oli ka kinomaja. Ah jaa.. unustasin öelda. Cairo on sama mis Tallingi. Ka siin on kesklinnas olemas kino Cosmos =)
Kinomaja taga asus Starbucks..kust sain järjekordset nõmedat kohävii. Mulle ei meeldi Starbucks. Üldsegist mitte.
Kõndides kodu poole veel paar kilomeetrit, proovisime mitu korda auto alla jääda. Triin seisis keset sõiduteed (ok.. ma seisin ka) ja hakkas karjuma ja minu eest jooksma. Mis seal ikka.. Kui Triin karjub, siis peab ju Rita ka karjuma...Aaaaaaaa.... autotuled! Ja need tuled ei kavatsenudgi peatuda! Põrrrrr.... jube. Kohutav. Õnneks mu kohv kannatada ei saanud.
Tee peal püüdsin Triinule selgeks teha, et abieluvälised lapsed on aastast 2007 täitsa legaalsed. Ta ei usu mind siiani. Ja ma pean taga veel ühes voodis magama. Haaaaa haaaaaa!
Maadi on väga lahe koht. Triin leidis kusagilt kena vitraazi... ta mainis, et see on stseen biiblist.. mille peale ütlesin loll.. see on kamoflage ja suur petekas. See tegelikult oli bordelli „vitriin“.
Täiskuu! Kõnnime mööda pimedat tänavat.. ja nägime kahte omast arust prükkarit, kellel oli suur hunt kaasas. Imelik. Kust nad sellise hundikoera said.... need ju maksavad siin minimaalselt 2000EUR. Triin hakkas mulle seletama, et täiskuul kõnnivad igasugused weirdod ringi. Ta pidas meid silmas.
Ja! Täiskuu on kahtlane. Hakkasin ühte islami raamatut lugema, kus olid kirjas tunnused, kui tema inimesse on džinn tunginud. Ajas hirmu nahka. Läksin palvetama. See aitas. Mul koheselt ilmnesid džinni tunnused. Hommikul Triin ütles, et ma olin tõmmelnud ja niutsunud unes. Creepy!